10.10 Ülemaailmne vaimse tervise päev

Igal aastal 10. oktoobril tähistatakse Ülemaailmset vaimse tervise päeva, mille eesmärk on suurendada teadlikkust vaimse tervise olulisusest ning pakkuda inimestele võimalusi, kuidas oma vaimset heaolu hoida ja toetada. Vaimne tervis on igapäevaelu lahutamatu osa – see mõjutab meie mõtteid, emotsioone ja käitumist ning on otseselt seotud füüsilise tervise ja üldise elukvaliteediga.

Selle päeva puhul tahaksin pöörata ka erilist tähelepanu vähipatsientidele ja nende lähedastele, kes seisavad silmitsi erakordselt keeruliste emotsionaalsete ja vaimsete väljakutsetega.

Vaimse tervise tähtsus vähipatsientide ja nende lähedaste jaoks

Vähidiagnoos mõjutab mitte ainult füüsilist tervist, vaid ka sügavalt psüühilist heaolu. Vähipatsiendid ja nende lähedased kogevad tihti šokki, hirmu, ärevust ja depressiooni, mis võivad mõnikord olla sama rasked kui haigus ise. Tundub, et kogu elu ja tulevik on äkki teadmatuses. Selline mentaalne raputus võib tekitada tõsiseid vaimse tervise probleeme, nagu krooniline stress, ärevushäired ja kliiniline depressioon.

Stress on vähipatsientide puhul üks sagedasemaid kaasnevaid probleeme, kuna ravi, sümptomite haldamine ja haigusega kohanemine võivad olla füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnavad. Samuti võivad vähiravi kõrvaltoimed, näiteks füüsiline väsimus, valu ja unetus, süvendada vaimset koormust. Oluline on märkida, et sarnased tunded võivad ilmneda ka patsientide lähedastel, kes sageli tunnevad end abituna ja kurnatuna.

Võidakse kogeda mitmeid sümptomeid, mis viitavad vaimse tervise probleemidele, sealhulgas:

• Pidev väsimus ja energia puudus – isegi kui ravi on möödunud edukalt, võib emotsionaalne kurnatus süveneda.
• Uneprobleemid – unetus, rahutu uni või liigne magamine.
• Ärevus ja muretsemine – pidev tuleviku ees hirmu tundmine ja haigusest tulenev stress.
• Depressioon – pidev kurbus, lootusetuse tunne ja motivatsioonipuudus eluga edasi minna.
• Sotsiaalne isoleerumine – vähene soov suhelda, endasse tõmbumine ja huvi kadumine tegevuste vastu, mida varem nauditi.
• Ärrituvus ja viha – tunded, et olukord on ebaõiglane ja kontrollimatu, mis võivad väljenduda vihas ja pettumuses.

Toetus ja võimalused mentaalse tervise hoidmiseks

Selleks, et vältida vaimse tervise probleemide süvenemist või nendega paremini toime tulla, on mitmeid praktilisi lahendusi ja tugisüsteeme, mis on mõeldud nii patsientidele kui ka nende lähedastele:

Psühholoogiline nõustamine ja teraapia: Professionaalne psühholoogiline abi on vähihaigetele ja nende lähedastele üks parimaid võimalusi, et leida toetust. Kognitiivne käitumisteraapia ja teised teraapiad võivad aidata toime tulla ärevuse ja depressiooniga. Paljud haiglad ja kliinikud pakuvad spetsiaalselt vähipatsientidele mõeldud nõustamisteenuseid sh psühholoogi ja kogemusnõustaja teenust.

Tugigrupid: See loob tugeva kogukonnatunde, kus jagatakse vastastikku toetust ja mõistmist. Kohtumine teiste patsientide ja lähedastega, kes on kogenud sarnaseid raskusi, võib pakkuda olulist emotsionaalset tuge. Kogemusnõustaja poolt juhendatud tugigrupid võimaldavad tunda, et sa ei ole oma muredega üksi, ja saada nõu, kuidas stressiga toime tulla.

Mindfulness ja meditatsioon: Tõenduspõhised lõõgastustehnikad, nagu mindfulness-meditatsioon, sügav hingamine ja jooga, aitavad vähendada stressi ja ärevust. Need tehnikad aitavad keskenduda praegusele hetkele ning leevendada ärevaid mõtteid ja emotsioone.

Füüsiline aktiivsus: Regulaarne liikumine ja kerge füüsiline treening, näiteks kõndimine või venitusharjutused, aitavad tõsta meeleolu ja vähendada ärevust. Samuti aitab füüsiline aktiivsus parandada une kvaliteeti ja üldist enesetunnet.

Toetus lähedastelt ja kogukonnalt: Emotsionaalne toetus perelt ja sõpradelt on äärmiselt oluline. Lähedased peaksid olema toeks, kuulates ja püüdes mõista patsiendi tundeid ja vajadusi. Lähedastele on oluline meeles pidada, et ka nemad vajavad tuge ja vaimse tervise hoidmist, kuna vähihaige hooldamine võib olla emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnav.

Kui vaimse tervise probleemid muutuvad aga väljakannatamatuks, on oluline rääkida oma arstiga. Arst saab soovitada sobivaid lahendusi, sealhulgas ravimeid, mis aitavad ärevuse ja depressiooniga toime tulla.

Kogemusnõustamine kui oluline täiendus vaimse tervise toe võimalustele

Kogemusnõustamine on oluline täiendus traditsioonilistele vaimse tervise tugivõimalustele, pakkudes vahetut ja elulist tuge. See aitab inimestel mõista, et nad ei ole oma teekonnal üksi ning et on olemas tugi, mis põhineb reaalsetel kogemustel ja läbielamistel. Siinkohal tuleb kindlasti ära märkida, et kogemusnõustaja on spetsiaalse väljaõppe saanud isik. Mitte igaüks ei sobi sellesse rolli. Vaja on eelnev täielik taastumine, õiged eluhoiakud ja koolitatud oskused, et inimesi toetada nende hapras ja õrnas olukorras.

Kogemusnõustaja teab täpselt, milliste emotsioonide ja väljakutsetega patsient või tema lähedane võib kokku puutuda. See teadmine aitab luua usaldusväärse ja turvalise keskkonna, kus inimene tunneb, et tema mured on päriselt mõistetud. See teadmine, et keegi teine on samad raskused läbi teinud ja neist edukalt välja tulnud, pakub olulist lootust ja julgustust.

Kuna kogemusnõustajal on isiklik läbielamise kogemus, saab ta pakkuda praktilisi nõuandeid ja soovitusi, kuidas keerulistes olukordades toime tulla. See võib hõlmata toimetulekut füüsiliste kõrvalmõjudega, emotsionaalse tasakaalu hoidmist või konkreetsete tegevuste planeerimist, mis aitavad vähendada stressi ja ärevust.

Kogemusnõustamine võib samuti inspireerida patsienti või tema lähedasi, näidates, et ka kõige raskematest aegadest on võimalik välja tulla tugevamana. Nõustaja enda tervenemise ja kohanemise lugu võib motiveerida patsienti leidma oma sisemist jõudu ja lootust taastumiseks.

Kogemusnõustamine on tihti väga isiklik ja kohandatud iga inimese konkreetsete vajaduste järgi. Nõustaja saab pakkuda tuge täpselt selles, mida patsient või tema lähedane hetkel kõige enam vajab – olgu selleks praktiline tugi, emotsionaalne toetus või lihtsalt kellegi olemasolu.

Kuidas aidata vähiga seotud vaimse tervise probleemidega inimest?

Kui märkad, et mõni lähedane või vähidiagnoosiga tuttav võitleb mentaalsete raskustega, siis parim viis talle toeks olla on pakkuda lihtsalt oma kohalolu ning teda kuulata. Kuigi me instinktiivselt tahame kohe jubedalt aidata ja lahendusi pakkuda, siis tegelikult tuleb see nüüd kõik endas alla suruda. Sa ei pea alati midagi ütlema – mõnikord piisab vaid sellest, et sa lihtsalt oled tema jaoks olemas ja kuulad. See on ka kogemusnõustamise puhul esmane ja kõige olulisem asi meeles pidada, kuula! Juhul, kui olukord tundub aga tõsine ja vaimse tervise probleemid süvenevad, julgustage oma lähedast otsima kindlasti professionaalset abi. Ka kogemusnõustamises peitub väärtuslik võimalus, mis aitab hoida vaimset tasakaalu ja soodustada tervenemist.

Ülemaailmne vaimse tervise päev tuletab meile meelde, et vaimne tervis on meie elu oluline osa, mida ei tohiks unustada ning seda samuti ka elumuutvate haiguste kontekstis. Diagnoos ei mõjuta mitte ainult füüsilist tervist, vaid sellel võib olla sügav mõju inimese vaimsele ja emotsionaalsele heaolule suuremas pildis. Teadlikkus vaimse tervise toetamise võimalustest, olgu see läbi isikliku panuse, kogemusnõustamise, psühholoogi vastuvõtu, teraapia, tugigruppide või lihtsalt enda emotsioonide läbitöötamise, aitab meil tulla toime ja leida jõudu tervenemisprotsessis.

Hoolitseme oma vaimse tervise eest – me oleme tugevamad ja vastupidavamad, kui me arvame.

Kohtume Kogemuskaare all, Pille-Mai

Allikad: Internetis avaldatud artiklitele lisaks isiklikud mõtted ja kogemused