Tervislik toitumine on nii vähi ennetuse kui ka ravi seisukohalt ülioluline, kuna see toetab keha võimet võidelda haiguse tekitajate ja ravi kõrvalmõjudega. Õige toitumine aitab tugevdada immuunsüsteemi, parandada energiataset ja säilitada tervislikku kehakaalu, mis on eriti oluline ka näiteks keemiaravi või kiiritusravi ajal, kui keha vastupanuvõime on väga nõrk.
Peale vähidiagnoosi saamist oli minu kindel otsus, et lisaks kõigele, mida pakub tõestuspõhine läänemeditsiin, võtan ma vastutuse ning panustan ka ise nii palju kui võimalik. Esimene mida sain enda toetamiseks teha oli oma igapäevase toitumise ning harjumuste ümberkujundamine. Tegin teadliku valiku taimetoidu kasuks, kuigi väikeste mööndustega lisasin oma dieedile ka valget kvaliteetset kala. Loobusin täielikult laktoosist, gluteenist, nisust ja munadest. Välja jäid kõik piimatooted ning nende kohale asusid taimsed alternatiivid. Magusainetest kasutasin vaid mett ja vahtrasiirupit ja rasvadest puhast oliivi õli ja kookosrasva. Loobusin kohvist, mustast ja rohelisest teest ning asendasin need jahvatatud siguri ning taimeteedega. Lõpparve sai tehtud ka alkoholiga.
Iga inimene vastutab oma valikute eest ise ning seega ei kuuluta ka mina siin lehel ainuõiget tõde. Oluline on aga teha valikuid teadlikult, kaaludes kõiki poolt ja vastuargumente selliselt, et otsus oleks sulle endale usutav. Usk on samuti üks väga olulisi tervenemise komponente, mille võiks isegi teaduspõhise meditsiini termineid kasutades platseeboefekti alla liigitada.
Olulised vitamiinid ja mineraalid
Tervislik toitumine, mis sisaldab rohkelt vitamiine, mineraale, antioksüdante ja kiudaineid, aitab kehal paremini taluda ravi kõrvaltoimeid, nagu väsimus, iiveldus ja isu vähenemine. Samuti võib see aidata vähendada põletikku ja toetada rakkude taastumist, mis on kriitiline nii ravi ajal kui ka taastumisperioodil. Toitaineterikas dieet võib aidata ka vähendada teise vähi tekkeriski ning toetab üldist tervist ja heaolu ka pikemas perspektiivis.
Mind on minu tervenemise teekonnal lisaks tervislikult toiduvalikule toetanud veel:
- C-vitamiin toidus ja liposoomse toidulisandina
- Kurkum nii kapslites kui maitseainena
- Amla kapslites
- Seleen tabletina
- B12 tabletina
- Omega 3 (vetikatest) või jahvatatud linaseemned
- D vitamiin õlitilkadena
- Küüslauk
- Ingver
- …
Sa oled see, mida sööd
Väljend “Sa oled see, mida sa sööd” tähendab, et toidul on oluline mõju nii meie füüsilisele kui vaimsele heaolule. Toit ei ole lihtsalt kütus, mis hoiab meid liikumises, vaid ka ehitusmaterjal, mis mõjutab keha toimimist, meeleolu ja energiat. Toitumine mängib rolli meie immuunsüsteemi tugevdamisel, vaimse tervise toetamisel ja pikaajalise elukvaliteedi kujundamisel.
Kui tarbime toitaineid rikkalikku ja tasakaalustatud toitu, saab meie keha vajalikud vitamiinid ja mineraalid, et hoida ennast tervena ja energilisena. Värsked puu- ja köögiviljad, täisteratooted ja kvaliteetsed valgud aitavad säilitada head tervist ning parandavad keskendumisvõimet ja meeleolu.
Vastupidiselt, töödeldud ja kõrge suhkrusisaldusega toit võib tekitada väsimust, mõjutada negatiivselt meeleolu ning suurendada krooniliste haiguste riski. Seega mõjutavad meie igapäevased toiduvalikud otseselt seda, kuidas me ennast tunneme ja milline on meie elujõud.
Seega, kui hoolid oma tervisest ja enesetundest, on oluline pöörata tähelepanu sellele, mida sa sööd. Täisväärtuslik toitumine aitab hoida keha ja vaimu parimas võimalikus seisus.
Isud
Meie isud ei pruugi alati kajastada keha tegelikke vajadusi. Kuigi vahel võib tunduda, et keha ihaldab teatud toitu, ei tähenda see alati, et meil on seda tõeliselt vaja. Isud on sageli seotud emotsioonide, harjumuste ja keskkonnaga, mitte aga füüsilise nälja või toitainepuudusega.
Üks põhjus, miks isud võivad meid petta, on stress ja emotsionaalne söömine. Pingelises olukorras kipume sageli ihkama mugavust pakkuvaid toite, nagu maiustused, rämpstoit või süsivesikuterikkad suupisted, mis aitavad hetkeks tuju tõsta, kuid ei anna organismile vajalikke toitaineid. Samuti mõjutavad isusid sellised tegurid nagu une- ja veepuudus, mis võivad tekitada iha toitude järele, mis pakuvad kiiret energiat, näiteks suhkrurikkad toidud.
Lisaks võivad meie harjumused ja toitumisvalikud minevikust tekitada valesid isusid. Kui oleme harjunud pidevalt tarbima magusat või töödeldud toitu, harjub keha sellega ning hakkab seda automaatselt nõudma, isegi kui keha tegelikult vajab midagi muud, näiteks vitamiine ja mineraale värsketest puu- ja köögiviljadest.
Selleks, et teha tervislikumaid valikuid, tasub õppida oma keha signaale paremini tundma ja eristama, kas isu on tõesti füüsilise nälja või lihtsalt emotsioonide ajendatud. Tasakaalustatud toitumine ja teadlik söömine aitavad vähendada valesid isusid ja suunavad meid paremate toitumisharjumuste poole, mis toetavad tervist ja heaolu.